Teisipäeva hommikul kohtusime õpilastega Arago kooli ees ning saime kokku kooli direktori mr. Legrandiga. Sõitsime koos õpilastega mööblit tootvasse ettevõttesse Media 6, mis on meie õpilasi vastu võtnud ka eelmisel kolmel aastal. Käisime koos ettevõtte juhi ja Markuse juhendajaga erinevates tootmisüksustes, nägime töötingimusi, riietus- ja toitlustusruume. Markusele vormistati sissepääsukaart ja anti ammendavad vastused kõigile meie poolt esitatud küsimustele, mis puudutasid töö, olme-, puhke- ja transpordiga seonduvait. Erinevad tööd, milles osalemisevõimalusi Markusele näidati, olid keerulised ja põnevaid lahendusi pakkuvad, näiteks Martelli konjakit tootvale ettevõttele reklaamkappide valmistamine.
 |
| Martelli reklaamkast |
 |
| Martelli reklaamkarp avatuna |
 |
| Media 6-s |
Lõunaks jõudsime kooli tagasi, kus oli tutvumine prantsuse kolleegidega ühises lõunasöögi lauas. Meile meeldiva üllatusena oli kohale kutsutud tõlkima eestlane, kes elab 6 aastat Nanteses. Nii saime siinse elu-olu kohta põhjaliku info alustades sotsiaalsest poolest, lõpetades toiduvalikuga kauplustes.
 |
| ARAGO kooli ees |
Päeva teises pooles sõitsime Silvo tulevasse töökohta ehitusettevõtetele puittooteid tootvasse ettevõttesse Tournebois. Nägime ümara konfiguratsiooniga masiivtoodete koostamist nagu puitrakised laeakendele, hallidele, piilaritele. Kui eelmises ettevõttes nägime peent käsitöö poolt, siis siin keskenduti puitkonstruktsioonidele. Õpilaste vastuvõtt oli mõlemas ettevõttes väga hooliv ja toetav ning andis õpilastele julguse esimest korda võõral maal võõrkeelsesse keskkonda järgmisel päeval iseseisvalt minekuks. Tagasiteel sõitis direktori asetäitja ms. Savi kõik ühistranspordi peatused läbi ja näitas Silvole, kus on trammi ja bussi vahetuspeatused.
Julgustasime noori omalt poolt, et miskit ei juhtu, kui hommikul tekib segadus õige peatuse leidmisega ja selle tõttu võivad nad tööle hilineda. Kõik oleks sellises olukorras arusaadav ja mõistetav. Järgmisel õhtul kuulsime, et kõik läks plaanipäraselt ja nad olid oma esimese tööpäevaga rahul.
Kuna koroonaviirusega seonuv info halvas järgnevatel päevadel meie plaane, siis nägime põgusalt koolis olevaid õppehooneid, tutvusime õpetatavate erialadega, nägime kooli laboratooriumite sisustust. Enamus õpilasi oli sel perioodil praktikatel ning õppetööd nägime vaid täiskasvanutele mõeldud õppe osakonnas ja tislerite erialal. Mr Morrison oli juba vana tuttav ning näitas, millega nad hetkel tegelevad. Osad õpilased valmistasid miniatuurset katusekonstruktsiooni, osad tegelesid pinkide ja toolide valmistamisega. Puitmaterjalid, mida kasutati õppetöös olid kadestamist väärt ehk eksootilist päritolu, samas leidus ka mändi ja tamme, mida leiab peamiselt meie õppetöökojast. Koroonaviiruse pärast hoiduti kätlemast ja üritati võimalikult lühidalt programmiga toime tulla.
 |
| Puidutöökojas, taamal lahtivõetavad pingid |
Edasi toimusid sündmused ärevalt, sest kogu aeg tuli infot praktika katkestamise kohta. Alul nii, et soovijad võivad jääda, järgmiseks päevaks saime teada, et kõik kutsutakse kriisiolukorra tõttu tagasi. Õpilastel oli võimalus reedene päev vabaks võtta, kuid nad soovisid tööle minna, mis näitas nende erakordset kohusetundlikkust. Neljapäeva õhtuks õnnestus õpilastle Christine abiga rongipiletid pühapäevaks lennujaama osta.
Külastasime ookeani ääres asuvat Le Croisic´u küla, kus asus okeaarium. Nägime mõõna ja rannal lebavaid austrid, mida kohalikud ämbritega korjasid. Teine nähtud vaatamisväärsus väljaspool Nantesit oli Angersis Anjou hertsogite kindlus.
 |
| Mõõn ja austrid Atlandi ookeani ääres |
 |
| Angersi kindlus |
Nädalavahetuseks oli eelnevalt planeeritud Pariisi muuseumite külastus, kuid viiruse tõttu olid need avatud vaid gruppidele. Pariisis ei saanud aru, et inimesed oleksid viiruse leviku tõttu mures ja rahvast oli tänavatel palju. Meie piirdusime tuntud kultuuriobjektide eemalt vaatamisega.
 |
| Notre-Dame´i peale põlengut |
 |
| Hämarduv Eiffeli torn ja Lauri |
Kuigi nädlal lõpu poole kasvas ärevus iga päevaga, olime pidevalt ühenduses noormeeste ja kooliga. Pühapäeval saime esimest korda tunda kriisi tulemusi, kui meie RER rong oli sõiduplaanist maha võetud. Lennujaama jõudmiseks olime sunnitud kasutama taksoteenust. Üllatav oli. kuidas mõni juht üritas kaks korda kõrgemat hinda küsida. Viimaks jõudsime lennujaama ja kui saime noormeestega kokku, tekkis suur pinge langus. Lennud toimusid plaanipäraselt ja jõudsime õnnelikult koju. See oli õpiränne, mis jääb kõigile eredalt meelde. Ekstreemne kogemus oli kriisiolukorras tegutsemine paanikasse sattumata. Kriitiline olukord ei vähendanud meie soovi edaspidi õpirändes osaleda.
